1919
Asutati Tallinna Tehnikumi raamatukogu (Pikk 20)
1920
Esimeseks raamatukoguhoidjaks valiti õppejõud Artur-Aleksander Pihlak (1920-1923)
1932
1936
Koos tehnikumiga kolis raamatukogu Koplisse (Kalinini 101, praegu Kopli 101)
Loodi Tallinna Tehnikainstituut ja tehnikumi raamatukogu reorganiseeriti instituudi raamatukoguks
1937
Alustati raamatuvahetust kodu- ja välismaiste teadusasutuste ja raamatukogudega. Võeti kasutusele RVL süsteem.
Esimeseks raamatukogu juhatajaks kinnitati Karl-Eduard Heiste (1936-1940)
1940
Avati 50 kohaga lugemissaal (Kalinini 101, praegu Kopli 101)
1953
1955
1936
Raamatukogu juhatajaks sai Lembit Tepp (1953-1961)
Koliti suurematesse ruumidesse vanalinna (Lai 5)
1960
Alustati TPI bibliograafia koostamist
1961
Avati 64 kohaga lugemissaal
Raamatukogu juhatajaks sai Konrad Kikas (1961-1994)
1962
Alustati regulaarseid lugejakoolitusi üliõpilastele
1960
1961
Alustas järjepidevalt tööd raamatukogu nõukogu. 1962-1992 oli nõukogu
esimeheks keemiaprofessor Enno Siirde
1963
Korraldati esimene lugejakonverents „Kuidas leida vajalikku kirjandust ja kuidas töötada raamatuga“ 70-le osavõtjale
1966
Kinnitati ülikooli teadusinformatsiooni teenistuse põhimäärus, millega määrati raamatukogu ja teaduskondade ülesanded infotöös
Alustati metoodikavahendite koostamist lugejatele. 1968-1970 Ilmus trükist 5-väljaandeline sari „Bibliograafia miinimum“ ja 1973-1977
4-väljaandeline sari „Bibliograafia lühikursus“
1968
1966
Alustati elektrograafiliste koopiate valmistamist lugejatele
1969
1970
Raamatukokku võeti tööle esimesed TPI lõpetanud erialareferendid, kellest 1975 moodustati referentide osakond
1970
Tööd alustas köitekoda
Kirjanduse tellimiseks raamatukogudevahelise laenutuse teel Moskvast ja Leningradist hakati kasutama teletaipi
1974
1972
28. aprillil avati raamatukogu uus hoone Mustamäel (Ehitajate tee 5), kuhu viidi üle teaduskirjandusosakond ja bibliograafiaosakond ning loodi 150 kohaga lugemissaal. Laiale tänavale jäid õpikute osakond, sisetööosakonnad ja vanem teaduskirjandus
Õppetööd abistavate üritustena korraldati mahukaid õppekirjanduse tutvustuspäevi, millest 1981. aastal kasvasid välja õppekirjanduse infopäevad kateedritele
Toimus esimene informiin üliõpilastele
1972
1975
1977
Alustati tunnustatud teadlaste personaalbibliograafiate koostamist
Raamatukogu juures töötas TPI Raamatuklubi (kuni aastani 1990), mille korraldatud üritused olid selgelt rahvuslikud
1986
TPI 50. aastapäeva tähistamiseks korraldati kahepäevane teaduskonverents “Õppe- ja teadustöö raamatukogulik-bibliograafiline ja infoteenindamine”. Ettekannetega esinesid ka külalised Moskva, Leningradi ja Irkutski kõrgkoolide raamatukogudest.
1989
Raamatukogu hakkas 1990. aastast alates jõudumööda lülituma rahvusvaheliste erialaühenduste ja –võrgustike tegevusse (IATUL, UNAL, ISIS-NIT, IUG, UNICA, BALTECH Consortium)
1990
Alustati Eesti tehnikaartiklite retrospektiivbibliograafia 1918-1944 koostamist. 4‑osaline bibliograafia ilmus aastatel 1998-2011
Algas infotehnoloogia rakendamise ja andmebaaside loomise ajajärk
1991
1992
Seoses Eesti Tehnikaraamatukogu reorganiseerimisega ühendati Tallinna Tehnikaülikooli raamatukoguga Eesti Tehnikaraamatukogu raamatute, ajakirjade ja tootekataloogide kogud ning vastavad osakonnad
Raamatukogule anti EV Valitsuse otsusega Eesti tehnikakeskraamatukogu staatus
Raamatukogu 70. aastapäeva tähistamiseks korraldati koostöös Eesti Infoinstituudiga teaduskonverents. Ettekannetega esinesid ka väliskülalised Soomest ja Saksamaalt
1989
1992
Raamatukogu osales Tallinnas toimunud IATUL-i seminari „Teadus- ja tehnikakirjanduse üldine kättesaadavus“ korraldamisel. Raamatukogu sai Suurbritannia, Soome ja Rootsi raamatukogudelt kingitusena esimesed bibliograafia- ja referaatandmebaasid CD-ROM-idel
Seoses raamatukogu Lai 5 asuva hoone tagastamisega õigusjärgsele omanikule kolis raamatukogu Mustamäele ülikooli ühiselamutesse ja vanem kirjandus viidi Eesti Hoiuraamatukogu hoidlatesse Lasnamäele
1994
1992
1994
Rootsi valitsus andis raamatukogule finantsabi 500 000 SEK-i ajakirjade ja CD-ROM-ide muretsemiseks, infosüsteemide loomiseks ja muudeks kulutusteks
Kultuuri- ja haridusministri määrusega sai TTÜR teadusliku keskraamatukogu staatuse
1995
1992
Raamatukogu 75. aastapäeva tähistamiseks korraldati rahvusvaheline teaduskonverents “The Integration of European Technological Libraries”
1995
Alustati TTÜ õppejõudude ja teadurite publikatsioonidest aastaülevaatenäituste tegemist
Pearaamatukokku paigaldati firmalt 3M ostetud elektrooniline raamatukaitse süsteem
1996
Alustati raamatukogu tööde publitseerimist üldpealkirja all “Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu Töid“ sarjades A (teadustööd) ja B (bibliograafia)
1997
1996
Loodi raamatukogu esimene veebilehekülg
1998
18. jaanuaril asus raamatukogu direktori ametikohale Jüri Järs
Kuni aastani 1999. osalesid raamatukogu töötajad Euroopa Liidu infootsingu kaugkoolitusprojektis DEDICATE, millele järgnes 2000. aastast spetsiaalsete kursuste läbiviimine lõpptarbijatele
1999
1999
Võeti kasutusele ELNET Konsortsiumi liikmesraamatukogude ühine infosüsteem INNOPAC. Lõpetati kaartide lisamine kaartkataloogidesse ja alustati raamatute kirjete sisestamist elektronkataloogi
1999
Raamatukogu 80. aastapäeva tähistamiseks korraldati teaduskonverents "Muutuv ülikooliraamatukogu",“ ülikooli juhtkonnale presentatsioon „TTÜR eile, täna, homme“, raamatukogu juhtkonna vastuvõtt Estonia Talveaias ja näitused „TTÜ Raamatukogu – ülikooliraamatukogu, tehnikakeskraamatukogu“ ja “TTÜ Raamatukogu 80: ajalooline pilguheit“
Osteti ligipääs esimestele täistekst
e-ajakirjadele ja 2003. aastal juurdepääs e‑raamatute andmebaasidele
Alustati elektroonilise infootsingu koolitust raamatukogu veebilehe vahendusel
1999
1999
Ülikooliraamatukogude seadusandlikus regulatsioonis ja riiklikus rahastamises toimusid olulised arengud. Jõustusid „Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse“ muudatused, milles määratleti teadus- ja arhiivraamatukogu mõiste ja ülesanded, sätestati riigi kohustus finantseerida teadusinformatsiooni hankimist teadusraamatukogudele HTM-i eelarve kaudu. HTM-i määrusega sätestati teadus- ja arhiivraamatukogudele esitatavad nõuded ning nende nimetamise tingimused. EV Valitsuse korraldusega nimetati kuue ülikooli raamatukogud, sh TTÜ raamatukogu teadusraamatukoguks
2002
2002
Raamatukogus loodi esimene isikuarhiiv – TTÜ rektori akadeemik Boris Tamme isikuarhiiv
2003
2002
Alguse said ülikooliraamatukogude ainespetsialistide suvekoolid
Raamatukogus võeti kasutusele INNOPAC-i laenutusmoodul, töötati välja pääsla tarkvara külastuste registreerimiseks ja lugejaskonna koostise analüüsimiseks
2004
2005
Raamatukogu 85. aastapäeva tähistati rahvusvahelise teaduskonverentsiga “Ülikooliraamatukogu täna”
Loodi avatud ligipääsuga TTÜ Raamatukogu digikogu
Koostöös teiste Eesti raamatukogudega alustati Eesti raamatukogunduse biograafilise andmebaasi ERBA koostamist
2005
2006
Esimeseks aasta kolleegiks valiti komplekteerimisosakonna pearaamatukoguhoidja Raina Rohumaa
2008
Alustati raamatukogu infokioski tarkvara loomist. Esimese moodulina valmis avakogu teavikute topograafiline otsisüsteem “Avakogu juht”
2009
Valmis raamatukogu uus hoone “Ajupuu”, autoriteks AET Arhitektid OÜ arhitektid Eero Endjärv, Priit Pent, Mattias Agabus, Illimar Truverk ja sisearhitektid Hannelore Pihlak, Kristi Lents. Hoone ehitas AS Oma Ehitaja. Lugejaid hakati uues hoones teenindama 7. septembril. Pidulik avamine ja raamatukogu 90. aastapäeva tähistamine toimus 11. novembril
2009
Raamatukogu uue hoone valmimisest tehti videofilm “Per Libros ad scientiam: TTÜ Raamatukogu 90” (režissöör Georg Jegorov)
2009
Lugejakaardina võeti kasutusele Eesti ID-kaart
2009
Raamatukokku paigutati iseteenindusautomaadid raamatute laenamiseks ja tagastamiseks
2010
2010
Koostöös ülikooli rahvusvaheliste suhete osakonnaga korraldati BALTECH võrgustiku raamatukogudele seminar “E-resources and e-services in practice”
2012
Esmakordselt võttis raamatukogu osa Erasmus Staff Training Week’i korraldamisest TTÜ-s
2012
2015
Raamatukogu sai esimesed vaegnägijatele mõeldud seadmed: lugemisteleri ja audioväljundiga skaneerimisseadmed
TTÜ asutas koos teiste ülikoolidega DataCite Eesti Konsortsiumi. TTÜ volitatud esindajaks konsortsiumis on raamatukogu
2016
Kasutajatele avati raamatukogu e-ressursse koondav portaal Primo
2016
Raamatukogu osales Euroopa Teadusraamatukogude Ühenduse LIBER kaudu ulatuslikus rahvusvahelises teenuste kvaliteedi uuringus LibQUAL+
2017
E-kataloogiga ESTER liidestati kasutajate registreerimise ja autentimise süsteem (KRAS), mis võimaldab lugejal end ise veebipõhiselt raamatukogu kasutajaks registreerida ja hiljem Minu ESTER‑isse sisse logida ID-kaardi, Mobiil-ID, TAATi teenust või kasutajatunnust/salasõna kasutades
2017
Aastatel 2017-2018 paigaldati lugejaalasse neli akustilist telefonikabiini
Raamatukogu sissepääsu ette paigutati terminalarvuti, mille kaudu saab ise end lugejaks registreerida, samuti rühma- ja individuaaltööruume reserveerida
2018
2019
Tehnikaülikooli liikmeskonnale avati 24/7 õpituba/ööraamatukogu
2018
2009
Ülikooli rektoraadi otsusega toodi raamatukogu koosseisu TTÜ muuseum ja TTÜ kirjastus
30. aprillil lahkus raamatukogu direktori ametikohalt Jüri Järs, 1. mail asus raamatukogu direktorina ametisse Tõnis Liibek
